Gallery1

Ära jää TALVISE RAIDE plaanimisega hiljaks!

Ära jää raide plaanimisega hiljaks!

Kuna metsa saab raiuda arvatavasti kord elus, on oluline see müüa kaalutletult ja mitte kiirustades. Mööduv talv oli heaks õppetunniks paljudele metsaomanikele- kui raiet plaanida, tuleks alustada oluliselt varem, et metsafirmadel oleks aega anda soovitusi, võtta töö oma plaanidesse, teha logistilisi plaane ja mis peamine-metsaomanik peab saama parimat võimaliku tulu.

Mis juhtus möödunud talvel?

Nagu me kõik teame, algas selle talve raiehooaeg üsna hilja, kuna miinuskraadid ei tahtnud kuidagi tulla. Paljud metsaomanikud olid äraootaval seisukohal, lootes metsamaterjali hinnatõusule. Tõus oli ja seda ka tänu pikale sügisele. Materjali polnud võimalik lihtsalt soovitud kogustes raiuda pehme pinnase tõttu. Talv annab võimaluse raiuda seal, kus muul ajal ligi ei pääse. Külmakraadide tulles, kui maapind kandis, hakati hoogsalt raiuma. Nüüd ärkasid ka metsaomanikud, otsides firmasid, kes nende metsa raiuma tuleks. Kuid kuna talv oli tulnud hilja ja kevad terendas juba ukse taga , jäädi oluliste toimingutega hiljaks:
1. Hakati otsima raideostjat siis kui oli maa juba külmunud. Selleks ajaks enamus firmad juba toimetasid ja ei omanud piisavalt ajavaru ja tehnilist võimekust.
2. Raide hinnapäringuid tehti raidepiletit mitte omades. Selle tegemisega läheb tavaliselt kuni kaks nädalat e. olulised ajaressursid lähevad kaduma. Metsafirmad planeerivad oma töid ning raide ostul peab jääma ajaline varu, et enne talve lõppu saaks ostetud objektid tehtud. Ei tasu loota, et raide ostul kohe langile tullakse.

Kuna talv sai sama kiirelt läbi kui oli alanud, ei jõutud raiuda ega osta raideid, kus pinnas pehme ja vajanuks hädasti külmunud pinnast.

NB! Kui plaanida raiet talveks, tuleks raieluba juba sügisel välja võtta, et metsafirma jõuaks talvel antud raide töösse võtta.

Raided suvel.

Paljusid raideid saab teha ka kuival suvel. Kui raiet plaanida, tuleks juba praegu raidepilet võtta ja otsida firmat, kes raiub Teie metsa vastutustundlikult.

Kas telefoni teel metsaostjad pakuvad parimat hinda?

Kas telefoni teel metsaostjad pakuvad parimat hinda?

Eestis on vägagi igapäevane olukord metsaomaniku jaoks, kui saadakse agressiivse loomuga telefonikõne metsafirmadelt, kes kohe nüüd ja praegu ostaks metsa ära parima võimaliku hinnaga. Tavaliselt hakkab ostja metsaomanikku kärmesti mõjutama väidetega, et metsahinnad on alla minemas või et tema mets on juba vägagi üleküps ehk kohe on vaja müüa, muidu enam tulu ei saa ning ainult täna ostab ta sellise hinnaga, mis garanteerib metsaomaikule võimaliku parima tulu.

Eesmärk on tavaliselt metsaomanik kiiresti notari juurde saada, et takistada teise kainet analüüsimisvõimet ja sooritada müük meeldiva vestluse või emotsiooni ajel. Kas telefoni teel ostja pakub parimat hinda ja mida sellistel puhkudel kaaluda, niisugust teavet üritamegi jagada, kuna puutume oma töös taoliste juhtumitega pidevalt kokku. Enamasti tegelevad kojuhelistamisega firmad, kes ise end kuskil väga ei reklaami. Nagu üks taoline helistaja meile sõnas: «Miks te avalikult reklaamite? Hinnad lähevad nii kõrgeks, mingit kasumit nii ei teeni». See lause ütleb rohkem kui tuhat sõna. Koju helistatakse eesmärgil teenida suuremat ja lihtsamat tulu. Reeglina on enamik kojuhelistajaid vahendajad, kes kinnistud suure vaheltkasuga järgmisele vahendajale kohe edasi müüvad, enne kui lõppostja notari juurde tuleb. Meil endal on ehe näide varnast võtta. Meile helistas vanem inimene ja soovis teada, mida meie tema metsa eest maksaksime. Tuli välja, et kojuhelistaja oli leppinud kokku hinnaks suhteliselt madala ostusumma, millega klient notari juurde meelitati. Kuid notarisse kohale jõudes ootas metsamüüjat ees halb üllatus: müüja seati fakti ette, et nüüd on hind kolm korda odavam, kuna metsal on kõik Eestis teadaolevad piirangud peal ja raiuda ei pidavatki miskit saama. See oli loomulikult lausvale. Hiljem ostsime me selle kinnistu pea kaks korda kõrgema hinnaga kui algselt metsaomanikule notari juurde minekul pakuti. See loomulikult ei tähenda, et ei oleks olemas ka ausalt kauplevaid metsafirmasid, kes ostavad kinnistuid helistamise teel õiglase hinnaga. Kuid enamike helistajate eesmärk on siiski saada kinnistu odavamalt kätte, sest avalikult end reklaamides poleks nad konkurentsivõimelised.

Kuidas ära tunda õiglase hinna pakkujat?

Raide liikide mõisted ja seletused

Mis on VALGUSTUSRAIE?

Valgustusraide peamine eesmärk on plaaniline puidu liikide süstemaatliline kujundamine ja valguse kättesaadavuse saavutamine metsa parema elutingimuste parandamiseks. Valgustusraide tulemusel hõrendatakse metsa liigsetest puudest, mis takistavad ja pärsivad metsa kiiret kasvamist, kuna noor mets on kasvutihe ja seega on piiratud toitainete ressurss ja ka valgus, mille tulemusel metsa kasvukiirus väheneb. Kõik see takistab metsal raieküpseks saavutamast ja hilisemal perioodil hakkavad domineerivad liigid teisi suretama. Tagamaks metsa kiiret kasvu, teostatakse valgustusraie. Valgustusraie tegemisel arvestatakse metsa iseärasusi, pinnast, puiduliike, puidutervist jne e. võetakse maha väiksemad ja jäetakse alles tugevad ja terved puud. Enne valgustraiet võis hektari kohta olla kuni 30 000 puud siis peale valgustusraie lõppu võib see kahaneda kuni 2000-5000 puule. Kui olete metsaomanik, kuid valgusraie efektiivse teostamise kohta puuduvad teamdised või kogemused, soovitame alati enne selle teostamist konsulteerida omaala asjatundjatega. Valgustusraie on igaljuhul vajalik kui metsa majandatakse tulu saamise eesmärgil. Peale valgustusraideid kaasneb harvendusraie (vaata lisaks teema alt “Harvendusraie) . Valgustusraidele on võimalik küsida toetust. Valgustusraide kohta saate saata infopäringuid allolevas tagasidevormist, kuhu saate lisada failina metsamajanduskavasid ja kõiksugu infot metsa kohta.

Mis on HARVENDUSRAIE?

Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puudekasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. Harvendusraie tegemisel võib ühe raievõttega välja raiuda kuni 30% puistu tagavarast arvestamata algveoteedelt raiutud puid. Latimetsas, kus ei ole tehtud valgustusraiet või on seda tehtud puudulikult, tehakse harvendusraiet ka liigilise koosseisu kujundamiseks. Harvendusraiet tehakse puistus, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm. Arenguklasside järgi tehakse harvendusraiet latimetsas ning keskealises metsas. Valmivas metsas üldjuhul harvendusraiet ei tehta.Harvendusrai e tul emusena väheneb puude konkurents mulla mineraal- ning toitainete,aga ka vee suhtes, samas tõuseb mulla viljakus raiejäätmete lagunemisel. Harvendatud puistu õhu- ning soojusreziim paranevad samuti, pinnaseni paremini jõudev päikesekiirgus kiirendab keemilisi protsesse mullas, mille tagajärjel tõuseb mulla toitainetesisaldus. Harvendatud metsas kasvab jõudsamalt alustaimestik- rohu, puhma- ja põõsarinne, mis on omakorda toidubaasiks paljudele lindudele ning ka metsloomadele.Harvendusraiet tehakse sõltuvalt puistust ja kasvukohast 2 – 4 korda. Väga tähtis on esimese harvendusraie õige ajastus. Üldjuhul määrab raievajaduse puistu võrastiku seisukord. Kui puude võrad puutuvad omavahel tihedalt kokku, siis viitab see võrade kasvuruumi kitsikusele. Kasvuruumi puudusel laasuvad puud liiga kiiresti, selle tagajärjel jäävad ka võrad liiga väikesteks ning väheneb puude juurdekasv. Võrade pikkus peaks järgmistel juhtudel olema järgnev:

  • kuni 30-aastased männikud: 1/2 – 1/3 puu pikkusest
  • 30 – 40-aastased männikud: 1/3 – 1/4 puu pikkusest
  • üle 40-aastased männikud: 1/4 – 1/5 puu pikkusest
  • kuni 40-aastased kuusikud: 2/3 – 1/2 puu pikkusest
  • üle 40-aastased kuusikud: 1/3 – 1/4 puu pikkusest
  • kuni 30-aastased kaasikud: 2/3 – 1/2 puu pikkusest
  • üle 30-aastased kaasikud: 1/2 – 1/3 puu pikkusest
  • kuni 30-aastased haavikud: 1/2 – 1/3 puu pikkusest
  • üle 30-aastased haavikud: 1/3 – 1/4 puu pikkusest

Kui tüved on juba välja veninud ning võrad lühikesteks jäänud, siis tuleb esimese korraga harvendada võimalikult vähe- väljaveninud tüvedega puud on tormi- ning lumevaalimishellad.Harvendusraie tegemisel on ilmselt kõige rohkem segadust ning peavalu tekitanud küsimus: milliseid puid võtta, milliseid jätta? Tinglikult on puistus puud jagatud kolme rühma: tulevikupuud, kasulikud puud ning väljaraiumisele kuuluvad puud. Tulevikupuud on peapuuliigi või ka perspektiivse kaaspuuliigi terved, hästi arenenud võraga, sirge tüvega, korralikult laasunud, hargnemata ja vähese koondega puud, mis moodustavad tulevikus kõrgekvaliteedilise puiduga raieküpse puistu. Kasulikud puud on puud, mis aitavad kaasa tulevikupuude laasumisele, kasvule ning majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele. Väljaraiumisele kuuluvad puud jagunevad omakorda:

  • tuleviku- ning kasulike puude kasvu segavad puud
  • halbade tüve- ja võraomadustega puud;
  • allajäänud, surnud või surevad puud;
  • halvas tervislikus seisundis ja/või ohuallikaks olevad puud
  • puistusse liigiliselt sobimatud puud

Harvendusraie tegemi sel on väga tähtis jälgida, et kasvama jäävad puud paikneksiDühtlaselt. Kui mõnes kohas on grupp ainult väljaraiumisele kuuluvaid puid, siis on soovitav mõned puud ikkagi kasvama jätta. Puhtkuusikutes peaks raiejärgne täius jääma pisut kõrgemaks (65-70%) kui teistes puistutes (60-65%), seda just seetõttu, et kuusik on väga tormihell puistu. Kokkuveoteede vähim lubatud vahekaugus on 20 m. Kokkuveoteede rajamisel tuleb ära kasutada looduslikke häile, vältimaks puistu liigset killustamist. Kokkuveoteede keerukohad peavad olema lauged, et ära hoida kasvavate puude kahjustamist. Raiejäätmed on soovitatav valdavalt koondada kokkuveoteedele, see lihtsustab kokkuveotraktori tööd ning vähendab pinnase lõhkumise ohtu. Laiuva võraga nn. “huntide” väljaraie sõltub harvendusraiel juba konkreetsetest tingimustest. Üldjuhul raiutakse “hundid” välja, aga kui ümber “hundi” kasvavad puud on juba allajäänud ning kasvujõuetuseni kärbunud, siis on otstarbekas jätta “hunt” kasvama. Okaspuupuistutes raiutakse välja lehtpuud, mis segavad okaspuude kasvu, säilitada võib omaette gruppidena kasvavaid lehtpuid. Viljakamates kasvukohtades on männile kaaspuuliigiks soovitatav kasvatada kuuske. Kuuseenamusega puistutes tuleb säilitada mände- isegi üksikud männid suurendavad oluliselt puistu tormikindlust, samuti tuleb kuusikute harvendamisel vältida puistu serva harvendamist, see vähendab tormikahjustuse ohtu. Kuusikute raiel tuleb vältida kasvamajäävate kuuskede alumiste okste laasimist, samuti on soovitatav allesjäävate kuuskede tüvede ümber jätta raiejäätmeid- see vähendab oluliselt põdrakahjustuste ohtu. Männikutes on kased sagel i mändi de pi i tsutajad, seega on mõistlik mändide kõrvalt kased välja raiuda. Samuti peab männikutest välja raiuma haavad, sest haab on männipigirooste vaheperemeestaim. Nõmmemännikutes on jällegi soovitatav säilitada lehtpuid. Viljakamatel kasvukohtadel on männile sobivaim kaaspuuliik kuusk. Kaasikute raiel peab meeles pidama, et kask vajab kasvuks valgust, seega peaks raiejärgne täius jääma u. 60%. Üksikute okaspuude esinemisel on üldjuhul nende väljaraie otstarbekam, kui säilitamine. Haavikute raiel tuleb ennekõike välja raiuda seene (haavataelik) viljakehadega puud. Tööohutuse seisukohast on kõige ohtlikum just haabade, eriti külmunud haabade raiumine, sest haava oksad on väga rabedad. Sanglepikutes tuleks välja raiuda esmajärjekorras seene viljakehadega puud. Sanglepad on tihti kännuvõsudest tekkinud ning kasvavad seetõttu grupiliselt. Selliste gruppide harvendamisel peab eemaldama viletsamad puud. Enamasti tuleks jätta kasvama igast grupist üks puu, kui grupis on mitu võrdselt heade omadustega puud, siis võib jätta kasvama ka 2 puud.Peale harvendusraie tegemist on soovitatav kahel-kolmel raiejärgsel aastal käia raiutud puistut üle vaatamas. Esmalt selleks, et avastada raiejärgselt kahjustunud puid, näiteks tuulemurdu või lumevaalimise tõttu kasvujõuetuseni kaardunud või murdunud puid. Kahjustunud puud tuleb üles töötada ning metsast ära vedada, et need ei muutuks kahjurite sigimispaigaks. Teisest küljest saab paar aastat peale raiet osaliselt hinnata raie mõju puistu, aga ka üksikute puude arengule.Harvendusraie tegemisel ei tohi unustada, et tegemist on siiski looduskeskkonna muutmisega. Inimese jaoks on oluline metsakasvatuslik aspekt. Metsloomadele, lindudele ning teistele väiksematele elusolenditele on mets ennekõike elukeskkond, seda just loomulikul looduslikul kujul. Oma vajaduste järgi metsa kujundades on väga lihtne rikkuda looduslikku tasakaalu, mis omakorda võib põhjustada liikide hääbumist, isegi väljasuremist. Seepärast on soovitatav harvendusraie käigus säilitada surnud puid ning nende püstiseisvaid osi, kui need ei sega tulevikupuude kasvu. Samuti tuleks puutumata jätta lamapuit, võimalikult palju säilitada põõsa-, puhma-, rohu- ning samblarinnet. Metsloomade ning lindude toidubaasis on olulisel kohal vilju kandvad puud-põõsad- ka neid tuleb võimalikult palju säilitada. Järskudel nõlvadel, orupõhjades, liigniisketes kohtades, soosaartel, väga kivistel aladel,näiteks vanade kiviaedade vahetus läheduses ning heinamaal kasvavates üksikutes väikestes saludes on soovitatav jätta raie tegemata, sest üldjuhul ei ole neis kohtades väärtuslikku tulevikumetsa moodustumas, kuid samas muudavad sellised üksikud puutumata kohad metsa ol ul i sel t mi t mekül gsemaks . Omaette väga huvipakkuvad bioloogilised kooslused kujunevad välja metsastuvates nn. “majakohtades”, kus endiste hoonete varemed ning marjapõõsadviljapuud on muutumas metsa osaks. Arvestades praegust väga intensiivset raietegevust, on iga raietest puutumata koht omamoodi haruldus ning looduse suhtes oleks suhteliselt inimlik säilitada natukenegi midagi looduslikku, mi agi algupärast.. Autor: MTÜ Ristikhein  

Mis on SANITAARRAIE?

Sanitaarrai e eesmärk on parandada metsa tervislikku seisundit nakkusallikaks olevate ja/või kahjurite paljunemist soodustavate puude puistust eemaldamise kaudu. Sanitaarraiet võib teha mistahes vanusega puistus, kuid sanitaarraiet ei planeerita, kui puistus on otstarbekas mõni muu raie, näiteks harvendusraie. Sellisel juhul raiutakse harvendusraie käigus ka sanitaarraie korras raiutavad puud. Sanitaarraiega raiutakse:

  • surnud ja surevad puud
  • koorevigastuse tõttu pehmemädanikuga puid
  • tüvekahjurite kahjustuskolletes püünispuid kuni 10tm hektari kohta
  • oma ülesande täitnud seemnepuid
  • üksikpuude rindesse kuuluvaid puid
  • kasvujõuetuseni kahjustatud puud, mis on:

puud, millel on kahjustatudenam kui 30% (kuusel enam kui 10%) tüve ümbermõõdust (koore vigastused vähemalt puiduni) puud, millel on kahjustatud või hävinenud üle poole võrast või juurestikust on puud, millel on hävinenud ladvaosa   Sanitaarraie tegemisel peab kokkuveoteede rajamisel ära kasutama olemasolevaid loodusl i kke häi l e, samuti või b kokkuveo tee rajada raiutavate puude kohale. Väiksemate puistute raiumisel piisab enamasti ühest looklevast kokkuveoteest. Raiejärgne pilt puistust peaks jääma selline, et kokkuveoteed ei ole visuaalselt eristatavad. Sanitaarraie planeerimisel on soovitatav hinnata kahjustatud puude osakaalu puistus. Kui kahjustatud puid on puistus üle 30%, siis on mõistlik tellida metsakaitseline ekspertiis (patoloog). Metsakaitselise ekspertiisi (patoloogi) otsuses on ära näidatud kahjustuste olemus ja ulatus ning soovitatavad abinõud ja tegevused. Autor: MTÜ Ristikhein  

Mis on VALIKRAIE?

Valikraie on erametsaomanike jaoks tõenäoliselt kõige võõram ja segadusttekitavam raieliik. Valikraiet on lubatud teha püsimetsana majandatavates erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtmännikutes ja puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja hall-lepikutes. Püsimetsana majandamine tähendab, et väljaraiutud või väljalangenud puud asenduvad või asendatakse pidevalt uutega.Püsimetsana majandatavas puistus võib kasvada erivanuselisi puid järelkasvust küpsusealisteni.Esimese valikraiega tohib välja raiuda kuni 20 protsenti elusate puude tagavarast tingimusel, et metsa ülarinde täius ei lange madalamale kui 60 %. Korduva valikraiega ei tohi viia puistu tagavara madalamale, kui see oli pärast esimest valikraiet, välja arvatud juhul, kui seda põhjustab surnud puude raie. Valikraie on omamoodi universaalne raie, mis ühendab eneses valgustus-, harvendus, sanitaar- ja turberaietest aegjärkset ja/või häilraiet, sest püsimetsana majandatavas metsas on hooldus- ja uuendusraiete tegemine keelatud. Valikraie planeerimine ja teostamine on erametsanduses väga vähe levinud. Valikraie keerukust ning spetsiifikat arvestades võib selle planeerimist ja tegemist soovitada ainult väga entusiastlikele metsaomanikele. Autor: MTÜ Ristikhein

Kuhu kaovad tihud?

Kuhu kaovad tihud?

MAALEHT, Allan Sims(Eesti Maaülikooli metsandusliku modelleerimise ja infosüsteemide vanemteadur): On loomulik, et kasvava metsa maht tihumeetrites on suurem kui sellest metsast saadud metsamaterjali kogus. Metsa majandamisega seotud isikute (metsaomanikud, ka metsahaldusettevõtete töötajad) hulgas on inimesi, kellel ei ole metsanduslikku haridust. Paljudele on seetõttu pisut segane, mida näitab metsamajandamiskavas esitatud kasvava metsa tagavara. Kavast leitakse näiteks eraldise tagavara 300 tm, kuid pärast raiet saab sealt materjali kõigest 220 tm. Tekib küsimus: kuhu kadus siis ülejäänud materjal? Esiteks tuleb täpsustada, et kasvava metsa tagavarasse on arvestatud ainult puutüvede maht, seal ei ole okste ja juurte mahtu. Küll on seal aga koore maht, kuna kasvavat metsa on võimalik puid kahjustamata mõõta vaid koos koorega. Näiteks männi tüvest moodustab koor keskmiselt 11%, nii et 300 tihumeetris võib üksnes koort olla 33 tm. Sortimendi mahu hulka arvestatakse koor vaid paberi- ja küttepuidu korral – palkide mahtu arvutatakse ilma kooreta. Mõned tihumeetrite “kadumise” põhjused on seotud konkreetse materjali mõõtmisega. Palkidel on tavaliselt pikkuse ülemõõduks 10 cm, mida palgi mahu hulka ei arvestata. Ülemõõtu on vaja, et saekaatris saaks standardmõõtudega saematerjali. Kui metsas järgata tüvi täpselt mõõtu, aga lõigata viltu, siis osa laudadest jääks lühemaks. Palgi otsa läbimõõt mõõdetakse peenemast otsast, seega arvutatakse ülemõõduta maht peenema otsa järgi ning ülemõõdu kadu tekib jämedamast otsast. Näiteks 22cm otsaläbimõõduga palgi maht on 4,2m pikkuse korral 0,1821 m³, kuid 4,3m pikkuse korral 0,1870 m³. Nende mahtude erinevus on 3%. Samasugune ülemõõdu kadu tekib palgi diameetri määramisel, mida tehakse ühe mõõtmisega või kahe sellise mõõtmisega, mis on teineteise suhtes risti. Puu ei ole läbilõikelt absoluutne ring, vaid pigem ellips. Kui palgi otsa mõõdetakse ühe korraga, siis võetakse tavaliselt väikseim läbimõõt, kui aga kahe mõõtmisega, siis mõõdetakse väikseim läbimõõt ja sellega risti olev läbimõõt ning arvutatakse nende kahe keskmine. Üldiselt mõõdetakse palgi otsa diameetreid täissentimeetrites ja tulemus ümardatakse alla. Seega nihe ehk mõõteviga on alati ühesuunaline. Kui 4,2 meetri pikkuse palgi läbimõõt on 23 cm, on maht 0,1984 m³. Sentimeetri võrra peenema palgiga (maht 0,1821 m³) võrreldes on mahu vahe 8%. Sõltub ka saemehest Lisaks mõõtmisele on tähtis saemehe töö. Kui küpses metsas lõigata kõik puud juurekaelast 10 cm võrra kõrgemalt (normaalne kännu kõrgus), on puidu kadu hektari kohta 4-5 tm ehk umbes 1%. Teine oluline kadu tekib saemehe tööga, kui palke ei järgata õigesti. Nagu juba juttu oli, tekitab 10cm ülemõõt 3% kadu. Kui saemees järkab nii, et ülemõõduks on 20 cm, siis on vahe kahekordne. Paratamatuks kaoks on kahjustatud tüveosad, mis jäetakse lihtsalt langile maha, kuna nende töötlemine ei ole majanduslikult otstarbekas. Vahel on tüvi altosast kahjustatud vaid meetri võrra ja siis on majanduslikult mõttekam see jupp maha võtta ning tüvest ikkagi palki lõigata, kuna palk maksab mitu korda rohkem kui küttepuit. Seega ei ole otstarbekas võtta tüve otsast 3m notti küttepuiduks, kui sealt saab korraliku kahemeetrise palgi. Keskmiselt 25 protsenti Mingil määral tekib vahesid ka virnmaterjalide mõõtmisel. Paberipuitu ja küttepuitu mõõdetakse virnas ning mõõtühikuks on ruumimeeter (puitmaterjali virna maht koos õhuvahedega, mis sõltuvad virnastamise kvaliteedist). Ruumimeetrist tihumeetriks teisendamiseks kasutatakse virna mahu määramise metoodikat, kuid osaliselt on see subjektiivne määramine. Seetõttu ei pruugi virna täiust määrates ostja ja müüja tulemus ühtida. Tulemusest sõltub aga kasvavast metsast saadava materjali väljatuleku osakaal. Metsamajandamiskavasse märgitud tagavara hulka arvestatakse kogu tüve maht juurekaelast ladvani, kuid üldiselt jäetakse latv metsa. Latvade kogumaht hektari kohta võib ulatuda isegi 3-4 tm, mistõttu võib siingi kadu olla umbes 1% tagavarast. Kui kõik need üksikud protsendid kokku liita, on lageraie korral keskmine kadu umbes 25%. Harvendusraie korral, kus latvade osakaal ja palgi läbimõõdu mõõtmisel tekkiv kadu suurem, on ka protsent suurem. Juuresolevast tabelist näeb, kui palju võib ühest puust materjali välja tulla puistus, kus 24 cm jämeduse puu kõrgus on 18 m. Tabelis märgitud jäätmete hulka on loetud kõik need puu osad, mis ei lähe ühegi teise materjali hulka – seal on nii jämepalgi kui ka peenpalgi koore ja ülemõõdu maht ning kännu ja ladva maht. Jämedamast puust saab rohkem materjali kui peenemast puust, mille jäätmete hulk on suurem. Viimasel ajal kasutatakse metsa ülestöötamisel järjest rohkem harvestere, kuna nende tootlikkus on saemehega võrreldes suurem. Harvesteriga lõikamisel vaatab operaator aga tüve kabiinist ja ei pruugi kõiki kahjustusi nii täpselt märgata, nagu märkab saemees otse tüve kõrval seistes. On leitud, et mahuliselt on küll harvesteriga lõikamisel materjali väljatulek 3-5% väiksem kui saemehel, aga suurema tootlikkuse tõttu on siiski majanduslikult otstarbekam valida harvesteritöö. Mis võib väljatulekut vähendada?

 

Kadu lühidalt:

Metsamajandamiskava tellimine

Raideid saab teha kehtiva metsamajandamiskava olemasolu korral või kui kinnistu on väiksem kava nõude suurusest, vajate siiski takseeraruannet. Metsamajandamiskava hind sõltub metsa suurusest, kuid reeglina jääb see 14,50 EUR/ha kohta (lisandub käibemaks ja kava koostamise tasu). Kava maksumuse hüvitamiseks saab taodelda toetust, kuid mis ei pruugi 100% katta tehtud kulutusi. Metsamajandamiskava on soovituslik ehk peale märgitud raideid võite teha vastavalt kava soovitusele. Võib olla juhus, kus kava tegemise momendil pole mets raieküps kas vanuse või diameetri nõude osas, kuid kava kehtivuse ajal võib ta selleks saada. Sellisel juhul võib teha juba näiteks lageraideid, kuigi kavas seda märgitud pole.

Kas müüa raie väljatuleku alusel või ei?

Kas müüa raiet väljatuleku alusel või mitte?

Paljud firmad pakuvad erametsaomanikule võimalust teostada raie  müük väljatuleku alusel ehk rahvakeeli maksab firma, kes raiet teostab, välja tulnud sortimendi alusel kas kokkuostu aktide alusel või eelnevalt erinevate puuliikidele kokkulepitud keskmise tihumeetri summa järgi. Viimase puhul võetakse reeglina arvesse harvesteri näit. Mõlemal puhul on oma head ja vead, ning sellise tehingu tegemisel on vaja selgelt kaaluda võimalust, et võite sootuks oma rahast ilma jääda osaliselt või kõigest. Osa firmasid pakuvad  erametsaomanikule võimalust teostada raide müüki väljatuleku alusel. Rahvakeeli tähendab see, et raiet teostav firma maksab välja tulnud sortimendi alusel kas kokkuostu aktide alusel või eelnevalt (erinevatele puuliikidele) kokkulepitud keskmise tihumeetri summa järgi. Viimasel juhul võetakse üldjuhul arvesse harvesteri  näit. Mõlemal variandil on oma head ja vead, ning seetõttu tasub taolise tehingu tegemisel kaaluda võimalust, et müüja võib oma  rahast osaliselt või täielikult ilma jääda.

 

Väljatuleku miinused harvesteri näidu alusel:

Harvesteri näitudega saab manipuleerida ehk andmeid on võimalik näidata sellistena, millistena need parasjagu kasulikumana tunduvad (reeglina ausad firmad seda ei tee). Ilma ettemaksuta on oht rahast kas osaliselt või tervenisti ilma jääda. Kui lõppsumma on vaja maksta väljatuleku alusel, ei pruugi  raiefirmal  jääda ressursse teede kordategemiseks ka juhul, kui eelnevalt on selles kokku lepitud. Teede korrashoiu kohustus lasub sellistel puhkudel aga siiski maaomanikul. Väljatuleku alusel saab algul raide  ostuks kaalukama pakkumise teha  ning eksitada metsaomaniku, kuna enam ei pea arvestama reaaltagavaraga, mille ostul on oluline raide ostjal kasumisse jõuda´.  

Aktide põhjal väljatuleku alusel maksmise meelespea:.

Kuna aluseks võetakse kokkuostu aktid, siis võib raide  alustamise hetkest raha metsaomaniku kontole laekuminega minna loodetust kauem aega.   Enamasti toimub sündmustekäik järgmiselt: Akti andmeid ja sealseid summasid arvesse võttes sõlmitakse raieõiguse võõrandamisleping väljatuleku alusel. Alustatakse raide ettevalmistustöödega ja metsaülestöötamisega. Sõltuvalt metsamaterjali kogusest alustatakse ka väljavedu teeäärsele platsile. Laoplatsilt organiseeritakse transport erinevatesse kokkuostupunktidesse. Kokkuostukohas mõõdetakse ja liigitatakse sortiment vastavalt kokkuostu ajagraafikule. Kokkuostupunkt saadab raiet teostavale firmale materjali mõõtetulemused ja akti koos saadava tuluga. Raide  teostaja esitab aktid metsaomanikule, aktide tulust lahutatakse maha ülestöötamine, transport ja iga tihumeetri pealt kindel tasu raiet teostavale firmale, üldiselt jääb tasu kogusest olenevalt vahemikku 2-5 eurot Kokkuostpunkt kannab kokkuleppele vastavalt raha metsafirma kontole, metsafirma omakorda kannab selle metsaomaniku arvele. Erinevate kokkuleppete alusel kannab metsafirma osaliselt summa enne raiet üle, kuid selleks motivatsioon peaaegu puudub.  

Miks küsitakse tihumeetri pealt lisaraha? Kas siis ülestöötamise pealt ei ole tulu arvestatav?

Need on igati mõistlikud küsimused, kuid tuleb selgeks teha, et ülestöötamisele ei lisata tihumeetri tasu juhul, kui metsaomanik ise organiseerib sortimentide mõõdud ( annab raiet teostavale firmale edasi ülevaate lõigatavate sortimentide pikkused, kuna teab kuhu ja mida müüa saab), müüb metsamaterjali ja võtab vastutuse saadava tulu osas. Raide ülestöötamine on teenus, millega ei kaasne firmal kohustust enda raamatupidamisest läbi lasta metsaomaniku materjali. Üldiselt teavad metsafirmad paremini lõigata sortimente, mida kokkuostus vajatakse ning neil on paremad lepingud kõrgema tihumeetri hinna saamiseks. Ülestöötamise hinnad on turul üsna paigas ning konkurents tugev, seega on selle teenuse osutamise kasutegur madal ning ettekujutus miljonikasumist on kõike muud kui tõsi. Metsanduses, nagu ka igas teises majandusharus, on pea- ja alltöövõtjad: paljud harvesteri omavad firmad osutavad teenust metsafirmadele, kes ostavad raideid , kuid ei pea vajalikuks oma tehnikaparki omada. Ülestöötamise kulukus ei sõltu metsaomaniku jaoks sellest, kas raiet teostav firma omab ise masinat või kasutab mõne teise firma teenust.  

Väljatuleku positiivsed küljed:

Kui metsamajanduskava eksib, võib juhtuda, et materjali tuleb esialgsest prognoosist rohkem. Metsafirmal pole mingit riski jääda kahjumisse. Hind on kõige tulutoovam metsaomanikule. Usaldusväärse firma leidmisel sujub tavaliselt koostöö ladusalt. Raideid  saab planeerida ajajärku, kus hinnad muutuvad kõrgemaks(kui pinnas ja ilmastikuolukord seda soosivad). Väljatuleku alusel tasub müüa juhul kui tegu on harvendusraiega , kuna reaalsuses võetakse alati rohkem materjali maha kui on metsateatisel märgitud. Müük on kasulik siis, kui on alust arvata, et metsamajanduskavas märgitud tagavarad on  tegelikest väiksemad.   NB! Väljatuleku alusel müügiks võivad rõhuda firmad, kellel pole tegelikkuses raha maksta raieõiguse ostul ettemaksu ning kellel ei pruugi olla kogemusi raiete organiseerimisel.